Tegime väikse rattatripi – kaks päeva, 194 km (esimesel päeval 103,6 km, teisel 90,4 km), hulgaliselt ilusaid kohti ja väikesi metsajärvi. Lisaks rohkem ja vähem sõidetavad metsateed, tore ööbimiskoht Sooru vabaõhulaval, ühe asjaosalise vahva sugulane, natuke mustikaid ja muud seesugust. Pildid leiab siit ja altpoolt, aga kõigepealt nauditagu kaarti:

(Kui ma viitsin oma selgeks teha, kuidas kaardile lipukesi lisada, võiks mõne koha juurde näiteks kellaajad ka kirja panna. Ehk pildidki. Eelarvamuste tekkimise vältimiseks liikumiskiirust ei lisaks.)

Teel tabasime nii mõnegi kauni vaatepildi:

Seoses sellega ja eilse mustikatripiga vana hea Kooraste järvistu kanti, tekkis mul küsimus, kui suure osa ma sellest suvest metsas olen veetnud võrreldes kodus olemisega. Kui Eesti väikelinnad (mitte depressiivsed) ka “metsa” kategooriasse panna, siis teeb vist kodule pika puuga ära küll. Aga suvi ju selleks ongi.
Sussist on natuke kahju ainult. Tal ei jää muud üle, kui üksi kodus karvu ajada. Peaks rohkem kassisõpradest külalisi kutsuma, kes temaga tegeleda viitsiksid.

P.S. Kas kellelgi piiritust on üle? Tahaks hirmsasti kõiksugu marjadest ja ürtidest koduliksi teha. Juba teist aastat tahaks. Piiritust?