Jee. Jäisel hommikul Delfi avades lugesin esimese artikline jälle üht, mille kallal iriseda saab.
http://www.epl.ee/artikkel/461342
(Link avaneb uues aknas. Mina lugesin küll Delfist, aga originaal on päevalehtlaste kombineeritud.)
See on minu arvates tüüpiline ja läbinämmutatud teemale lähenemine, “inimõiguslastest” feministide otsatu hala. Ma spetsiaalselt otsisin, et kusagilt artiklis jääks kõlama, et naised saavad täpselt sama töö eest vähem palka kui mehed, aga ei. Näide, tsiteerin: “Näiteks supermarketites teenivad naiskassiirid tavaliselt vähem kui kaupluse meestöötajad.” Väga provotseerivalt sõnastatud, eks. Aga need meestöötajad ei ole lihtsalt kassapidajad.
Minu meelest ei ole selles midagi halba, et on ametikohti, kuhu naised paremini sobivad, ja neid, mis on pigem meestele. Näiteks liidrirolli haaramine on tihtipeale iseenda teha ja kui seda teeb pigem mees kui naine, siis ei ole naisel põhjust halada, et teda diskrimineeritakse. See, kuidas ühiskond palganumbrites kellegi panust hindab, on teine teema, aga et selles seisukohta võtta, see oleks juba laiem uurimisteema, millest sedalaadi artiklid kunagi ei räägi.
Pealegi, keegi ei ole küsinud, kas naised üldse tahavad töötada ametikohtadel, kus rohkem palka makstakse (kui mõelda tööülesannete peale). Need võrdõiguslikkuse tegelased võtavad aluseks lihtsalt statistika ja mõtlevad probleemid sinna juurde. Neil on tööd vaja, noh.
Minule teadaolevalt ei ole mulgi ühtegi naistuttavat, kes kurdaks, et ta võrreldes meessooga ebaõiglaselt vähe palka saaks. Selle peale tuli mul meelde üks repliik Delfi kommentaariumist, mida ma kunagi ka siin tsiteerisin (vt kaks postitust arvamuse teemas tagasi).
4 Comments
Aga miks need meestöötajad peaks rohkem palka saama? Enamasti pole kassapidajad supermarketites ka lihtsalt kassapidajad. Tihtipeale nad tassivad, tirivad, laovad ja vinnavad kaupa ning säästuolukordades isegi koristavad.
On füüsiline jõud õiglane alus palganumbri suurendamiseks?
Liidriroll on samuti hoopis pikem teema, kui lihtne “haaramise” küsimus.
“Need võrdõiguslikkuse tegelased võtavad aluseks lihtsalt statistika ja mõtlevad probleemid sinna juurde. Neil on tööd vaja, noh.”
Kellel poleks tööd vaja, ent antud olukorras on minu arusaamist mööda tegutsemise taga siiski midagi enamat, kui kellegi soov kergelt raha teenida. Meie suhteliselt pehmetes pesades ehk selle tagamaid ja toimimist ei näegi.
Muidugi olen ma naine ja ei pruugi muudelgi asjaoludel olla pädev.
Muidugi leian minagi aeg-ajalt, et võrdõiguslikkuse teemas räägitakse liiga palju sellest, mis ehk polegi nii suur probleem.
Füüsiline jõud on teataval juhul loomulikult alus palganumbri erinevuseks. Kas suurendamiseks või vähendamiseks, sõltub juba jõu rakendamise vajalikkusest ja osakaalust antud ametikohal.
Reeglina on meestöötajatel töökohustuste hulgas rohkem füüsilist pingutust nõudvaid ülesandeid kui naistel, sest mehed reeglina on naistest füüsiliselt tugevamad. Nende kohustuste järgi ka palganumbrid. Loomulikult ei pea ma õigeks, et identsete töökohustuste puhul soo järgi palka määratakse, aga minuteada ei tehta seda ka märkimisväärselt palju.
Minu meelest oleks maailmal kasulik aru saada, et meestele ja naistele lihtsalt ei sobi samad töökohad ja sellest tuleb palganumbri kõikumine. Seda kõikumist aga näitab statistika ja statistikast on nii hea kinni hakata. Kui meestele ja naistele erinevad sobivad väljundid leida, mis ühesugust pingutust nõuavad (kuidas seda mõõta, ma ei tea, aga ma räägingi teooriast), siis tuleb seda ka ühtemoodi hinnata.
Kui ma mõtlen laulupeolaulu “Mehed ja naised” peale, siis on see loomulikult iganenud ja tundub praegusel ajal pigem naljakas, aga samas ei ole soorollid kuhugi kadunud. Lihtsalt on tekkinud palju nüansse juurde, mida samamoodi meeste ja naiste asjadeks jagada saab, aga need asjad on palju väiksemad ja neid leidub igal pool. Sestap näiteks juhtimises oleneb, mida keegi saavutada tahab või milline on kellegi stiil, selle järgi ka kas juhiks istub paremini naine või mees.
Liidrirolli haaramise osas usun mina küll, et piisava initsiatiivi puhul on mõlemad head võimalused ja kel initsiatiivi ei ole, ei saavuta niikuinii midagi, olenemata soost. Turumajandus ei räägi niikuinii meestest või naistest (enne kui jõutakse pisinüanssideni), vaid on üks suur majanduslik mootor.
Lihtsalt lisamärkusena: kas naine kulutab siis elamisek vähem kui mees? Peab siis naine olema mehe ülalpeetav?
Ei, seda ei ole ma väitnud. Kui ma selliseid loosungeid välja käiks, saaks selle põhjal justkui paremusjärjestust luua. Keegi ei ole kellestki parem, keegi ei pea rohkem ega vähem kulutama või teist ülal pidama. See on kõik kokkuleppe küsimus. Ma ei vaata viltu sellele, kui naine meest ülal peab, kui nad ühiselt on leidnud, et nii on otstarbekam.
Muide, et valesti aru ei saa, siis töökohtade erinevusest tuleneva palganumbri kõikumise all ei mõelnud ma mitte seda, et naistel palk madalam on, vaid seda, et numbrid on erinevad, kuna kohad on erinevad. Teatud juhtudel meestel kõrgem, teatud juhtudel naistel. Lihtsalt et arvestades meeste ja naiste erinevusi, ei ole mõttekas neid ühe puuga lüüa.
Ma ei ole šovinist ja ma ei leia, et mehed on naistest üle, lihtsalt ma ei ole ühestki feministide halaartiklist leidnud viidet sellele, et naisi tegelikult ka diskrimineeritakse. Tundub pigem sarnane efekt nagu Ameerikas, kus kõige diskrimineeritum on tegelikult valge keskealine mees.
Rohkem mõistlikku meelt, teineteisenägemist ja vähem mõttetut hala.