Minu kirjutamisaktiivsust arvestades võiks oletada, et ma olen kas surnud või oma ajaveebi olemasolu ära unustanud. Tegelikult ei ole asi nii dramaatiline, kuigi märksa igavam.

Ma tunnen end suhteliselt zombina ja vajan rohkem und ning vähem värisevaid käsi.

Kirjutada muidu justkui isegi oleks. Vahetevahel.