See on kummaline, kuidas mulle ühtäkki tundub, et kõik on seotud. Erinevad kogemused, järjest toimuvad südmused moodustavad kokku terviku, milles igaühel on mingi osa. Loogiline tegelikult, see ongi ju inimese vaimne arenemine, aga ma ei mõtle praegu seda. Ma saan kuidagi eriti selgelt ja konkreetselt aru, kuidas ja miks asjad seotud on.

Nimelt on mul juba pikemat aega tunne, et ma kordan ajalugu, ainult natuke teisest vaatenurgast. Ühest küljest õhutab see mind ennast süüdistama, kuna olen ma ju teisel pool olnud ja näinud, kuidas on, teisest küljest avanevad aga uued tahud ja lisaks praegusele hakkan ka möödunu põhjustest paremini aru saama. Tekitab natuke segadust, kuna ma olen endas väga kindel ja ei taha oma sõnu sööma hakata. Nüüd ongi küsimus, mida ma sellest õpin?