Viimase kuu ajaga on minust saanud fototehnikasõltlane (isegi rohkem tehnika kui foto).
Ei olnud see üldse veel nii ammu, kui ma lugesin internetist objektiivide ülevaateid, kus kirjutati, et üks on kaadri servast teravam kui teine ja kolmas tekitab rohkem kromaatilist aberratsiooni kui neljas, ning mõtlesin, et mina ei viitsi iial objektiivide arvustamisega nii detailidesse laskuda ja usaldan neid torusid, mille kohta intrenetis rohkem positiivseid kommentaare leidub. Nüüd tuleb aga tunnistada, et enda öeldud sõnad maitsevad hästi.
Kasutasin juhust, kus mul on hetkel kaks peegelkaamerat, ja käisin laupäeval Kalamaja peal neid võrdlemas. Esiti pidi see olema kaamerate võrdlus, aga ilmselt on siiski tegemist kombineeritud kaamerate ja objektiivide kõrvutamisega. Võitlusesse asutusid kaks täiesti erineva aja ja klassi kaamerat – Olympus E-500 (2005, 8 mp) ja Pentax K-5 (2010, 16 mp). Olympuse poolt olid saatjateks Sigma AF 30mm F1.4 EX DC HSM ja Zuiko Digital ED 40-150 F3.5-4.5 objektiivid ning Pentaxi poolt vastavalt Pentax M 35/2.8 ja Pentax DA 55-300 F4.0-5.8 objektiivid. Kasutatav säri oli mõistagi igal klõpsupaaril sama ning teleobjektiivide puhul arvestasin fookuskauguse puhul, et reaalne kaader oleks sama suurusega (Olympuse lõikefaktor on 2, Pentaxil on 1,5).
Tegin mõned huvitavad tähelepanekud. Esiteks märkasin üsna kohe, et Sigma 30mm objektiivi pilt Olympuse ees on kontrastsem kui Pentax M 35mm objektiivi pilt Pentaxi ees. See seletab, miks mulle, kes ma olen harjunud pea ainult Sigmaga pildistama, Pentax M üsna harjumatuna ja mitte-päris-sellena tundus. Teravuse osas tundus mulle esiti samuti Sigma natuke parem, aga seejuures tuleb arvesse võtta, et Pentax K-5 joonistab poole suurema pildi kui Olympus E-500 ja seega nõuab ka objektiivilt poole rohkem.
(Esimene K5, teine E-500. F5.6, ISO 200, 1/200 sek.)
Pentaxil on pisut teine värvidest arusaamine kui Olympusel. Pildistasin mõistagi kõik kaadrid RAW formaadis ja sättisin järeltöötluses valge tasakaalu võrdseks. Olympuse pildid on mõlema objektiivi puhul selgelt punasema tooniga kui Pentaxi omad. Mida rohkem ma neid vaatan, seda rohkem harjun Pentaxi toonidega ja seda ebaloomulikumad tunduvad Olympuse omad. Sättida annaks vast aga mõlemat. Väidetavalt olla Pentaxi kaameratel tendents pilti jahedamates toonides näidata.
(Esimene K5, teine E-500. F8, ISO 400, 1/250 sek., fookuskaugus 35mm ekvivalendis 105mm)
Seejuures on huvitav, et erinevat tooni interpretatsiooni tundutakse mingil määral arvesse võetavat automaatse valge tasakaalu määramisel. Järgneval pildil on Pentax määranud valguse värvuseks 5350 K ja Olympus 6050 K. Erinevused toonis on muidugi olemas, aga kui tasakaalud paika sättida, on tegelikult tulemus erinevam.
(Esimene K5, teine E-500. F8, ISO 400, Olympusel 1/1250 sek., Pentaxil 1/1000 sek., fookuskaugus 35mm ekvivalendis 82.5/90mm)
(Tuleb ära märkida, et sel hetkel olid mu sõrmed juba läbi külmunud ja sellest tulenevalt tegutsesin kiiresti, mis tõi sisse pisikesed ebavõrdsused.)
Teleobjektiivide osas ütleb mulle sisetunne, et Zuiko on hea pildi tegemise mõttes stabiilsem kui Pentax. Ma siiski veel ei tea, mille põhjal ma seda järeldan. Ilmselt on asi selles, et Zuikos on mul palju rohkem olnud võimalust positiivselt üllatuda. Muidugi on Pentaxiga lihtsam ka pilti käkki keerata, suumides ülemäära palju sisse ja jättes säriaja liiga pikaks. 300 mm nõuab terava pildi saamiseks juba päris lühikest säri ja/või väga kindlat kätt. Pentaxi stabilisaator tuleb siin muidugi ehk ka kasuks. Selles osas pean täiendavaid katsetusi tegema.
Olympuse tulemus oli kokkuvõttes oodatust parem. Arvasin, et erinevus Pentaxiga on veel suurem. Olympuse näol on siiski tegemist viis aastat vanema tehnoloogiaga. Muidugi tegin ma selle võrdluse mõlema kaamera jaoks üsna soodsates tingimustes. Kehvemates valgustingimustes ja suurema ISO korral oleksid tulemused ilmselt erinevamad.
Mõlemad kaamerad joonistavad pildi päris ilusti ja teravalt välja (100% lõiked):
Sellised on tulemused muidugi mõlema kaamera pilti täismõõdus vaadates. Need on aga kaheksa ja kuueteiskümne megapiksli juures päris erineva suurusega. Kui Pentaxi pilt Olympuse omaga võrdsesse suurusesse vähendada, on Pentax loomulikult selgelt üle:
Kõige selle juures tuleb arvesse võtta, et Pentax K5 puhul on tegemist hetkel märksa kõrgema turuhinnaga kaameraga ning seda arvesse võttes ei ole Olympus E-500 pildid sugugi halvad.
Järgmine kord panen vastamisi Helios 44-2 (või 44-M) ja Pentax M 35/2.8 objektiivid ning vaatame, kuidas muutub pilt täisava väiksemaks keeramisel.