1. Diana arvates on mu kodu Tartu kõige ägedam pesa.
2. Mul on esikus peegli küljes kaart (ruutu kaheksa), millega Diana kuulutas mind täieõiguslikuks paavstiks.
3. Minu kõige harmoonilisem jämm-sessioon oli Diana ja Mardiga, sõnadeta ja tunnetega. Bänd jäi olemata.
4. Lisaks suvised lauluharjutused Hiiumaa teedel.
5. Õhtusöök Viljandi pargipingil, sest auto ei viinud meid Tartusse. Pargipingi taha panime üles telgi.
6. “Kes sa oled?” (eriti uudishimust põlevil silmil)
7. Spontaansed klaverisaated üldisele Põhjala-melule.
8. “… and a partridge in a pear tree.”
9. Diana sundis mind andragoogikaraamatut lugema.
10. ..
(suvalises järjekorras, nagu meelde tuli)

Ja ometi tundub, et midagi jäi ütlemata. Küllap jäigi. Alati jääb. Aga kui kõik oleks öeldud, siis ei olekski ju midagi öelda. Ja siis oleks justkui lõpu ootuses. Aga ei olnud ju. Või kas tema jõudis sinna, kus on harmoonia?

Tahaksin neid mõtteid Sinugagi jagada, Diana.

Diana Aitai 1988-2011