I sai punkti (mitte see suur i), 20. augustil pühin kodumaa mulla varvastelt (enne tõmban varbad mullast välja). Uskumatu, eile karglesin pool päeva ringi, tänaseks olen maha rahunenud, aga muidugi endiselt elevil. Eks ma hakkan oma elevust siin ajaveebis ka välja elama. Kui ma seal sõpru ei leia, siis on mul ehk palju aega kirjutada.

Sellega seoses pean vabandama, et igasugused olulised sündmused alates jaanipäevast, mida võiks ju kajastada, endiselt kirja on panemata. Mu elu on ilmselgelt ülesotsiaalne, vist. Või siis olen mina tigu. Teod sotsialiseeruvad ka vist aeglaselt.

Järgmised uudised Lambasaartest siis, kui muu kajastatud on. Kohtumiseni!

Seniks – wuuuuuuuuuuuuuhhhhhhuuuuuuuuuuuuuuuuuuu!!!