Üleeile käisin sel aastal kolmandat korda PÖFFil, esmakordselt sain hea elamuse osaliseks. Film kandis pealkirja “Kolm tarka meest” (Kolme viisasta miestä, Soome 2008). Lugu toimus jõuluõhtul, kohtusid kolm meest, kolm vana tuttavat. Ühe mehe naine oli just lapse sünnitanud, kuid teise mehe oma, teine mees oli just leseks jäänud ning tema poeg süüdistas teda naise surmas, kolmas mees oli oma tervisega kimpus, plaanis enesetappu ja tagatipuks oli võibolla ka esimese mehe naise lapse isa. Igasugused juhuslikumad ja vähem juhuslikud seosed viisid mehed jõuluõhtul karaokebaari koos napsu võtma. Aga tegelikult oskab sisukirjeldust igaüks lugeda. PÖFF kirjutas filmist nõnda.
Film oli intensiivne, hoidis pinget hästi üleval, lugu liikus isegi kenasti kulminatsiooni suunas. Näitlejatöö täiesti veatu, ülimalt loomulik ja professionaalne, nauditav vaadata. Suhteliselt selline soomelik film muidu, ma ütleks, umbes sellelaadset ma ootasingi, depressiivse meeleolustikuga. Dialoogid olid ehk isegi liiga tihedad, tuli jälgida, et järg ära ei kaoks, aga õnneks olid sobivate kohtade peal täpselt mingid pausid, nii et see ei olnud probleemiks.
Mis mulle ei meeldinud, oli lõpplahendus. Kulminatsioon tuli ära, oleks võinud edasigi minna, edasi areneda kuhugipoole, aga ühtäkki olid kõikidel meestel lood räägitud ja kõik sõbrad, tekkinud konfliktid unustatud ja maha maetud, siis tuli hommik ja elu oli palju ilusam. No nii päriselt ju ei käi, eriti veel, kui on tegemist niivõrd loomutruult mängitud filmiga. Aga teisalt on ehk hea, et vinti lõpuni ei keeratud, sest ma kujutan sinna ette just sellist ehedalt ameerikalikku lahendust, kus keegi surma saab või nii, neid oleme ju näinud küll. See oleks kogu filmi teistsuguseks pööranud, sest tegelikult oli ju lõpuks kõik hea ja positiivne.
Suhteliselt kuiv ülevaade tuli sedapuhku. Ma arvan, et üleeile oleks ma teisiti kirjutanud, aga noh, üleeile oli reede. Aa, kas ma ikka mainisin, et kes seda filmi näinud ei ole ja plaanib vaadata, ei tasu eelmist lõiku lugeda, sest ma ütlen natuke liiga palju ette? Vist ei maininud. Vabandust, my bad. No ega see nüüd nii hull ka ei ole.