Surmade sagedus on veidi vähenenud. Enam ei sure kolm inimest ühe öö jooksul korraga. Üleeile öösel suri üks mu klassivend. Taarutas laste mänguväljakul edasi-tagasi, kukkus kokku, keeras külge ja jäi lebama. Mina jälgisin kõike justkui mingist tornist või valvekaamerast. Õige pea tulid mingid tädid, torkisid siit-sealt, võibolla vahepeal tuli veel keegi, siis tuli õigeusu preester, pidas tseremoonia ja lina tõmmati surnule peale. Laste mänguväljakul. Minu meeleolu oli üsna ükskõikne. Küllap üks öö jooksul pärast kolme on täitsa okei.
Eile ei surnudki kedagi. Toimusid positiivsemad asjad, mis täpselt, ei mäleta.
Täna öösel toimus järjekordne kadu. Sedapuhku taas kurvavõitu. Detaile ei tea. Läinud ta oli.