Et vältida kirjutamisele aja ja aju kulutamist või hoida end eemale vastutusest väljaöeldud sõnade ees, siis, illustreerimaks meie reedeseid keeletunde, toon teemakohase viite Sille blogile: klik
Ja nii ongi! Muide, see näide seal lõpus oli reaalselt veel naljakam, kui tunduda võib, sest see tuli tolle jaapanlase suust nii loomulikult ja üldse mitte irooniliselt, pigem alateadlikult fakti konstanteerides. Ja nüüd kujutage ette, et neid keeletunde hakatakse meile tegema ka teisipäeviti, sest meil ei olnud motivatsiooni keelepraktika nime all mööda Aakirkeby’d ringi kolada või ujumas käia (mitte, et mulle ujumine ei meeldiks, aga ma ei ütleks päriselt, et ma seda taani keeles tegin). Esimese nädala suutsime õnneks viilida, jäädes ilma paaritunnisest loengust, kuidas a-tähte hääldada (oo õnnetust), järgmise nädala eriprogrammi tõttu järgmist tundi ei ole, edasi tasub väriseda ja paanitseda.
Aga lõppkokkuvõttes kaalub reedehommikune unine lõõritamistund kõik muu peaaegu et üle.