Lühidalt: Michael Haneke “Das Schloß” (1997), Franz Kafka romaani põhjal (imdb)

Praktiliselt sõnasõnalt raamatut järgiv, seda võib isegi teost lugemata öelda. Lõppeb isegi teatega, et sellel kohal sai tekst otsa. Järgimine on ilmselgelt taotluslik, Haneke püüab Kafkat sellega vist veel üle vindi keerata. Karakterid on võrdlemisi absurdsed, ebamugavad.
Film ongi täpselt selline, nagu nii Hanekelt kui Kafkalt ma oodata oskaksin. Üpris uimane, algusepoole tundus lausa igav, lõpuks hakkasid otsad kokku jõudma. Aga iseenesest on selle teosega Kafka täpselt Haneket kirjutanud. Lõpuks leidsin seosed üles ja tegelikult oli parasjagu nauditav.
Samas pean tõdema, et Haneke puhul meeldivad mulle küll teemakäsitlused (isegi olgugi, et ta kordab ennast), aga kunstiline teostus jätab väga külmaks.

Kuigi jah, selle filmi peale ma nüüd kohe romaani lugema küll tormata ei viitsi.