Äratus oli kolmapäeval kell kümme. Kui me lõpuks tund-kaks hiljem üles saime, avastasime end asju täis toast. Esialgne plaan oli jõuda kahese või kolmese bussi peale, et oleks aega Tallinnas veel Eva ja Taimiga hüvasti jätta. Sellest ajast sai loomulikult sujuvalt kell neli.

Lükkasin siis asju, mis ei tahtnud ega tahtnud otsa saada, koomale, nii et lõpuks puudus mul igasugune kriitikameel nii selle suhtes, mida alles jätta ning mida mitte, kui ka selle osas, mis kuhu karpi läheb. Viimased kaasavõetavad riided alles kuivasid, aga muus osas oli kohver enamvähem koos. Plaan oli kenasti ema juurest läbi minna, süüa, linnas raha vahetada ning siis rongi peale jõuda. Ema juurde jõudsime umbes kell pool kuus. Minek lükkus seitsmeks. Okei, pikaks ei saa Tallinnas hüvastijättu planeerida, aga jõuab.

Umbes veerand seiste (vist) läksime panka raha välja võtma, kuna pikemaks ajaks on suhteliselt palju raha vaja, eriti kui näiteks tuba üürima peab. Selgus, et Tartu kaubamajas Swedbank sularahatehinguid ei tee ja sealt öeldi, et sellel kellaajal on ainus koht kontorist raha saamiseks Eedeni keskus. Järgnes umbes veerandtunnine vanavanemate auto ootamine, mis ajaga oleks tegelikult juba jalgsi Eedenisse kohale jõudnud. Selleks ajaks oli üsna selge, et seitsmene buss on natuke liiga optimistlik plaan. Pool kaheksa siis.

Eedeni keskuses teenindaja käest raha nõudes uuris ta minu käest nõutult, et miks ma seda automaadist ei võta, limiit on ju täiesti piisav ja nii ei arvestata teenustasu ka. Nojah, oligi nii. Võtsin siis automaadist. Seda oleks võinud sama hästi ka kesklinnas teha.

Raha käes, oli vaja see veel Taani kroonideks vahetada. Kell hakkas lähenema seitsmele. Mäletasin, et Tavid ongi seitsmeni avatud. Kaks minutit enne täistundi peatus vanaisa auto Raekoja taga, tormasin välja ja jõudsin jooksuga umbes minut enne sulgemist Tavidisse. Sain raha vahetatud ja suundusime bussi peale.

Bussijaamas jätsin vanavanematega hüvasti ja Elen jäi minuga poole kaheksast bussi ootama. Mida ei olnud, oli muidugi poole kaheksane buss. See käib ainult reedeti ja pühapäeviti, mitte kolmapäeviti. Hästi, siis kell kaheksa. Vahepeal jõudsime Kaubamajas mulle järgmiseks päevaks süüa ostmas käia ja veel üksjagu koos bussijaamas istuda.

Hea oli see, et bussis oli internet (aitäh Sebele selle geniaalse saavutuse eest) ja ma sain vastata mitmetele kirjadele, millele viimaste päevade ajapuuduse tõttu vastamata oli jäänud.

Taimi oli lootust andnud, et tuleb mulle bussile vastu ja Evaga, kelle lemon otsad andis, olin varasemalt kokku leppinud kohtumise kell kümme pubis. Hiljem, kui selgus, et ma ei jõua kümneks, lasin Taimil Evale e-kirja kirjutada ja öelda, et mulle võib bussile vastu ka tulla. Tulemus oli muidugi see, et Eva tuligi vastu, aga kuna ta jõudis pisut pärast bussi kohalejõudmist, olin mina juba läinud, arvates, et ta ootab mind pubis. Kokkuvõttes istusin ma pubis jupp aega üksi, siis tuli Eva ja Taimi jõudis üldse kõige hiljem. Ajasin nendega siis umbes veerand tundi juttu ja läksin ööseks Jürri.

Ühesõnaga, Tartust lahkumine läks täiesti sujuvalt, nagu arvata võiski. Ei midagi eriti üllatavat.